Usin töömesilane (loe: Martin) on vahepeal teinud ajakirja teisest numbrist uued ja paremad ja rohkem loodis olevad tõmmised. Toimetaja nupuke on siiski endiselt udune, sest trükikoja praaki me tagasiulatuvalt parandada ei suuda.
Ning endiselt: kui kellelgi on säilinud mingeid .exe-ga seotud materjale vanadest aegadest, siis saatke see lahkelt siiapoole. Šeerige kama!
Koos taasiseseisvusega saabus meile uus raha ja uued hinnad. Koos nendega saabus murumütsimaale ka uut sorti külaline: inflatsioon. Kas te teate, et minu esimene palk pärast krooniaja saabumist oli 300 krooni (umbes 20€) kätte? Allpooltoodud piltidelt on võimalik näha palju maksis .exe kuues number:
ja palju maksis seitsmes:
Astusime koos Argo Ideoniga veelkord Digitunnist läbi ja rääkisime paari sõnaga .exe-st. Paraku oli aeg niivõrd napp ja teema niivõrd ulatuslik, et põnevamate asjadeni me ei jõudnudki. Samas tekkis idee teha podcastide sari, kus me sirvime koos tolleagsete tegijatega läbi kõik seniajani ilmunud kaheksa numbrit, vaatame mida neis räägiti, kuidas lood ajaproovile vastu on pidanud ning mis ütlemata jäi.
Olge valvel!
https://soundcloud.com/raadio1/12-oktoobri-digitund-microsoft-on-riistvaraga-hoos-legendaarne-ajakiri-exe
.exe esimene number oli seniajani skaneeritud eksperimentaalsena ja kiiruga kokku visatuna. Nüüd tegi Martin sellest uue versiooni, parema kvaliteediga ja rohkem loodis. Sisu jäi samaks.
Samas kehtib endiselt üleskutse: kui kellelgi on säilinud ajakirjast versioone, mis on parema kvaliteediga kui meie poolt üles pandud, siis hea meelega teeks neist selle lehekülje jaoks tõmmised.
Nagu selgus, polnud kuni eilseni .exe Vikipeedia Eesti ajakirjade loendis. Nüüd on see puudujääk lahendatud. Kui teil on sinna midagi lisada, siis olge lahked, hetkel on seal vaid paar lauset.
Algselt pildina postitatud Argo Ideoni tagasivaade .exe esimestele päevadele (ilmunud MicroLinki ajalooraamatus “Üle piiri”) on nüüd OCR-i abil tekstiks pööratud ning vastavale kandele lisatud:
http://punktexe.ee/2015/09/28/argo-ideon-meenutab/
PS. Ajapikku võib juhtuda, et postitame siia leheküljele tekstina ka populaarsemaid ajakirjas ilmunud artikleid. Kui kellelgi on eelistusi, siis paluks sellest lahkelt teada anda.
.exe esimese peatoimetaja nostalgiline tagasivaade Microlinki ajalooraamatus “Üle piiri”:
.exe
Meenutab Argo ldeon
Tulin Microlinki umbes 1993. aastal tegema arvutiajakirja, mille nimeks sai .exe. Kui see ajakiri ilmuks ka täna, ei ütleks see termin vist nooremale lugejale suurt midagi. Toona aga tundus nimetus vägagi cool ning ka märguanne sellest, et tegu pole mingi nõmeda laiatarbevärgiga, vaid asjaga, mida teevad friigid teistele friikidele. Entusiasmi oli tol ajal igal juhul rohkem kui selget ettekujutust, mis selles ajakirjas võiks täpselt olla või kuidas see kõik peaks välja nägema.
Mis oli peaaegu kohe olemas, oli Kaspar P. Loiti joonistatud väga vinge kaanepilt. Ajakirja kujundajana oli Kaspar ehk B’Knows igatahes üle prahi. Kaspari .exe numbrites ilmunud pildid on minu jaoks kövem Eesti kunstiklassika kui mõnele Konrad Mägi. Huvitav, kas see Coreli fail esikaanega võiks veel kusagil alles olla? 🙂
Üldiselt oli väga põnev aeg ja nuputamist palju. Mäletan, kuidas käisime keset lumist talve MicroLinki Sakala tänava maja kõrval asunud varemetes (seal, kus praegu on muusikaakadeemia) tegemas fotosid videokaartide testi jaoks. Külm näpistas sõrmi ja kaardid, mis muidu olid igavalt tehnokraatlikud, said piltidele lisandiks kaunid punased roosid.
Ajakirja tegemise põhiprobleem kippus olema see, et hulk autoreid, kes muidu olid entusiastlikult asja kallal, ei soovinud suurt midagi teada korrastatud ja tähtaegadega varustatud tegevusest. Ikka kippusid nad oma suurteoseid veel täiuslikumaks nokitsema. Regulaarsele ilmumistsüklile see igatahes kaasa ei aidanud.
Ajakirja käimalükkamisel olid põhiliste ideedegeneraatorite seas Tanel Mazur, praegu tublisti Narvast lehtedele kirjutav ajakirjanik, fotograaf Viktor Pashkovsky, Margus Kliimask ja Tanel Raja ehk Pronto.
Kui ma nüüd õigesti mäletan, soetasin MicroLinkis töötamise ajal ka esimese päris oma arvuti, 486, loomulikult MicroLinki oma, millel sai mängitud unustuseni Wolfenstein 3D-d ja Dune 2, aga ka usinalt kirjutatud. Komplekti kuulunud klaviatuur on mul siiani kasutusel — see peab olema nüüdseks vahemalt 16 aastat vana, kuid toimib täpselt sama hästi nagu esimesel päeval.
Suuremalt vaatamiseks ilmub ajakirja keskele nupp “Click to read”. Täpne ilmumiskuupäev pole teada. Kui kellelgi on täiendavat infot siis palun see lisada kommentaaridesse.
Suuremalt vaatamiseks ilmub ajakirja keskele nupp “Click to read”. Täpne ilmumiskuupäev pole teada. Kui kellelgi on täiendavat infot siis palun see lisada kommentaaridesse.
Suuremalt vaatamiseks ilmub ajakirja keskele nupp “Click to read”. Täpne ilmumiskuupäev pole teada. Kui kellelgi on täiendavat infot siis palun see lisada kommentaaridesse.