Astusime koos Argo Ideoniga veelkord Digitunnist läbi ja rääkisime paari sõnaga .exe-st. Paraku oli aeg niivõrd napp ja teema niivõrd ulatuslik, et põnevamate asjadeni me ei jõudnudki. Samas tekkis idee teha podcastide sari, kus me sirvime koos tolleagsete tegijatega läbi kõik seniajani ilmunud kaheksa numbrit, vaatame mida neis räägiti, kuidas lood ajaproovile vastu on pidanud ning mis ütlemata jäi.
Olge valvel!
Algselt pildina postitatud Argo Ideoni tagasivaade .exe esimestele päevadele (ilmunud MicroLinki ajalooraamatus “Üle piiri”) on nüüd OCR-i abil tekstiks pööratud ning vastavale kandele lisatud:
http://punktexe.ee/2015/09/28/argo-ideon-meenutab/
PS. Ajapikku võib juhtuda, et postitame siia leheküljele tekstina ka populaarsemaid ajakirjas ilmunud artikleid. Kui kellelgi on eelistusi, siis paluks sellest lahkelt teada anda.
.exe esimese peatoimetaja nostalgiline tagasivaade Microlinki ajalooraamatus “Üle piiri”:
.exe
Meenutab Argo ldeon
Tulin Microlinki umbes 1993. aastal tegema arvutiajakirja, mille nimeks sai .exe. Kui see ajakiri ilmuks ka täna, ei ütleks see termin vist nooremale lugejale suurt midagi. Toona aga tundus nimetus vägagi cool ning ka märguanne sellest, et tegu pole mingi nõmeda laiatarbevärgiga, vaid asjaga, mida teevad friigid teistele friikidele. Entusiasmi oli tol ajal igal juhul rohkem kui selget ettekujutust, mis selles ajakirjas võiks täpselt olla või kuidas see kõik peaks välja nägema.
Mis oli peaaegu kohe olemas, oli Kaspar P. Loiti joonistatud väga vinge kaanepilt. Ajakirja kujundajana oli Kaspar ehk B’Knows igatahes üle prahi. Kaspari .exe numbrites ilmunud pildid on minu jaoks kövem Eesti kunstiklassika kui mõnele Konrad Mägi. Huvitav, kas see Coreli fail esikaanega võiks veel kusagil alles olla? 🙂
Üldiselt oli väga põnev aeg ja nuputamist palju. Mäletan, kuidas käisime keset lumist talve MicroLinki Sakala tänava maja kõrval asunud varemetes (seal, kus praegu on muusikaakadeemia) tegemas fotosid videokaartide testi jaoks. Külm näpistas sõrmi ja kaardid, mis muidu olid igavalt tehnokraatlikud, said piltidele lisandiks kaunid punased roosid.
Ajakirja tegemise põhiprobleem kippus olema see, et hulk autoreid, kes muidu olid entusiastlikult asja kallal, ei soovinud suurt midagi teada korrastatud ja tähtaegadega varustatud tegevusest. Ikka kippusid nad oma suurteoseid veel täiuslikumaks nokitsema. Regulaarsele ilmumistsüklile see igatahes kaasa ei aidanud.
Ajakirja käimalükkamisel olid põhiliste ideedegeneraatorite seas Tanel Mazur, praegu tublisti Narvast lehtedele kirjutav ajakirjanik, fotograaf Viktor Pashkovsky, Margus Kliimask ja Tanel Raja ehk Pronto.
Kui ma nüüd õigesti mäletan, soetasin MicroLinkis töötamise ajal ka esimese päris oma arvuti, 486, loomulikult MicroLinki oma, millel sai mängitud unustuseni Wolfenstein 3D-d ja Dune 2, aga ka usinalt kirjutatud. Komplekti kuulunud klaviatuur on mul siiani kasutusel — see peab olema nüüdseks vahemalt 16 aastat vana, kuid toimib täpselt sama hästi nagu esimesel päeval.
Vaid päev vana .exe lehekülg leidis kohe kajastamist ka peavoolumeedia, kus hommikune Terevisioon seda suure elevuse saatel sirvis. Kes oleks võinud teada, et flopiketast saab pesta ning Argo Ideon on olnud kunagi noor? Ja IT ajakirjanik? Ning, et Urmas Vaino oli omal ajal (enda jutu järgi) Tetrises kibe käsi?
Aga mis ma siin ikka pajatan. Vaadake parem ise.